Teine populaarne helikunsti loomise viis on kasutada looduslikke helisid, sealhulgas loomade hääli, ilmamüra, loodusnähtusi, kuid see ei pea sellega piirduma. Loomulike helide portreteerimine helikunstis on kunstivorm, mida saab ise kujutleda erinevates vormides, nagu heliinstallatsioonid, kõlava objekti portreteerimine, kohaspetsiifiline kunst jne. (Kahn 2001: 245, Dunn 2001: 4-11, Moran 2010: 4-5, Mutz 2012: 19).
David Dunni sõnul on tegemist süsteemide ühendusega, mis toimib koos, moodustades ühtse terviku välismaailma tajuda suutvast elusast asjast. Kuna selline sidusus on lõplik, on olemas kindlad piirid ka meie tajudel. Kogu heli, mida inimene kuuleb, on vaid murdosa kogu meie universumis toimuvast vibreerimisest. Dunni sõnul kuuleme me ainult oma maailma vahelist suhtlemist ja see on nii seatud. Reaalses mõttes korraldame oma reaalsuse sellest suhtlusest väljapoole. Kuna see kehtib kõigi elusolendite kohta ja kuna iga asja tehakse erinevalt, siis kuuleb iga eluvorm veidi erinevat multiversumit. Iga putukaliik, konn, lind ja imetaja kuulab erinevat reaalsust, mis tuleneb piirangutest, kuidas nad on konstrueeritud. Kui me vaatame maailma, siis meie nägemustaju toob esile erilised piirid nähtuste vahel. Nägemuse fookus keskendub asjade servadele või värvi üksikasjadele, sest need aitavad meil määratleda ruumis eraldi kontuure. Me näeme asju reeglina visuaalselt ühes aknaraamis, et siis kohe järgmist samamoodi näha. Asjade poolt tekitatud helid ei ole alati väga kergelt eristatavad ja tegelikult kuulamise kogemus on sageli just see, mis aitab tajuda nähtuste omavahelist seost. Autor soovitab kuulatada ookeani lainemurdu või tuule mühinat puulatvades. Dunn usub, et kui me sageli näeme ümbruskonnas midagi, mis muust kontekstist eristub, tajume siiski kuulmise kaudu, kuidas see muude asjadega seostub. Veel üheks näiteks on lendav lennuk. See, mis tundub olevat kauge määratletav objekt kusagil taevas, on kuulda kui terve helide võrk, mis levib läbi selle all oleva maastiku, kaikudes maapinnalt meie kehadesse ja haarab need endasse (Dunn 2001: 4-3). Helikunsti loomulikke helisid ei kasutata siiski vaid selleks, et hääli kujutleda või neid portreteerida, vaid need võivad osutuda väärtuslikeks töövahenditeks, mille abil oma kuulamisoskust harjutada, jälgides looduslikke nähtusi nagu näiteks linnulaul. Õpilased saavad õppida arendama oma kuulamistaju, kuulates loodust, protsessi, mis võib anda lisateavet, näiteks ökosüsteemi üldise heaolu kohta (Mutz jt 2012: 24). Loodushelide kuulamine võib olla lisaks vägagi lõõgastav (Krautwurst 2008). See pole küll helikunsti peamine eesmärk – selleks on heli kujutamine (Cox 2009, Licht 2009: 3-6, Taylor & Cahen 2011, Landy 2012: 16-17, The Arts … : 8-10), uute oskuste omandamine, kui üleni süveneda kõlavasse maailma.
Fisheri (1999) sõnul on nii, et vaatamata faktile, et helid mängivad meie loodusega seotud kogemustes märkimisväärset rolli, ei mainita neid peaaegu kunagi teoreetilistes aruteludes looduse esteetikast, eriti Lääne esteetilises mõtlemises, mis keskendub pigem visuaalsusele (Fisher 1999: 27). Autorite jaoks, kes ei tegele esteetikaalaste uurimistöödega nagu Andy Farnell (2010) koosneb helidisain kolmest alustalast – füüsikalisest, matemaatilisest ja psühholoogilisest. Füüsikas tekivad vibratsioonid materjalide sees, mis on seotud hõlmavad energiavahetusega. Seega võib öelda, et kõike elusat looduses peetakse mittestaatiliseks vibratsiooniks (Farnell 2010: 7-10). Järelikult – looduses ei ole kunagi helidest puudus.
Kasutatud allikad:
Cox, C. (2009). Sound Art and the Sonic Unconscious. Organised Sound, 14(1), 19–26.
Farnell, A. (2010). Designing Sound. The MIT Press 2010.
Fisher, J. (1999). The Value of Natural Sounds. Journal of Aesthetic Education, 33(3), 26-42.
Dunn, D. (2001). Nature, Sound Art and the Sacred. (Essay) In Music and Nature, Wesleyan Univ. Press.
Kahn, D. (2001). Noise, Water, Meat. A history of Sounds in the Arts. The MIT Press, London.
Landy, L. (2012). Making Music with Sounds. Routledge 2012.
Licht, A. (2009). Sound Art: Origins, development and ambiguities. Organised Sound 2009, 14 (1), 3-10.
Moran, L. (2010). What Is Installation Art? IMMA. What is Series, 1. URL = http://www.imma.ie/en/downloads/what_is_installationbooklet.pdf (07.09.2018).
Mutz, A. Von der Haegen, A. (2012). Klang — kunst — schule: Anregungen und Material für Unterricht, Workshops, Projektwochen zur Thematisierung von Klangkunst in der Schule. Books on Demand I, 19. April, 2012.
Taylor, M. Cahen J. (2011). A History of Sound Art. URL: https://joelcahen.files.wordpress.com/2011/08/ahosa-print.pdf (02.02.2018).
The Arts of Sound art and Music. Douglas Kahn. URL: http://www.douglaskahn.com/writings/douglas_kahn-sound_art.pdf (27.08.2018).