Helikunsti alused ja futurismi mõju

Tunnikava I „Helikunsti alused ja futurismi mõju helikunstile“
Teema: Helikunsti alused ja futurismi mõju helikunstile
Sihtgrupp: gümnaasiumiklassid
Maht: 1 tund
Eesmärk: Tutvustada õpilastele helikunsti ajaloo ja arengut. Selgitada futurismi mõju helikunstile. Õpetada gümnaasiumiõpilast eristama helikunstitöid teiste žanride seast.
Õpitulemused ehk väljundid: Tunni lõppedes õpilane:

• Teab, mis on helikust;
• Teab, kuidas arenes helikunst ajaloolisest seisukohast;
• Teab 1980-ndate helikunsti liikumiste pioneere;
• Teab, kuidas eristada helikunsti kompositsioone teistest kunstižanridest;
• Teab uusi mõisteid (helikunst, futurism, modernism, postmodernism, ekspressionism, sürrealism, avant-garde, Fluxus, Bauhausi koolkond);
• Oskab helikunstiteoseid analüüsides kriitiliselt mõelda;
• Oskab töötada grupis.

Ülesanne: õpetada gümnaasiumiõpilastele helikunsti mõistet, ajaloolist arengut ning futurismi mõju helikunsti arengule. Õpetada õpilastele helikunstiteoste ja teiste kunstiliikide eristamist.
Põhimõisted: helikunst, futurism, modernism, postmodernism, ekspressionism, sürrealism, avant-garde Fluxus, Bauhausi koolkond
Õppematerjalid: PowerPointi presentatsioon, YouTube’i videoportaal, välja trükitud materjal, John Cage’i helikunstikompositsioonid, teised helikunsti näited.
Õppemeetodid: suuline presentatsioon, ettekanne, grupitöö.
Kirjandus:

1. Taylor, M. Cahen J. (2011). A History of Sound Art.
2. Von Maur, K. (1985). Musikalische Strukturen in der Kunst des 20. Jahrhunderts. Vom Klang der Bilder. Die Musik in der Kunst des 20. Jahrhunderts [Ausstellung Vom Klang der Bilder, Staatsgalerie Stuttgart]. Hrsg. v. Ebender. München.
3. Voegelin, S. (2010). Listening to Noise and Silence. Towards a Philosophy of Sound Art. Bloomsbury Academic 2013, originally printed by Continuum International Publishing Group 2010.
4. Sound by Artists (1990). Blackwood Gallery and Charivari Press 2013, originally published in 1990 by Art Metropole and Walter Phillips Gallery. Lander, D. Lexier, M. (eds.).
5. Licht, A. (2009). Sound Art: Origins, development and ambiguities. Organised Sound 2009, 14 (1), 3-10.
6. Licht, A. (2007). Sound Art: Beyond Music, Between Categories. Rizzoli, Har/Com edition, November 6, 2007.
7. Kahn, D. (2001). Noise, Water, Meat. A history of Sounds in the Arts. The MIT Press, London.
8. Mutz, A. Von der Haegen, A. (2012). Klang — kunst — schule: Anregungen und Material für Unterricht, Workshops, Projektwochen zur Thematisierung von Klangkunst in der Schule. Books on Demand I, 19. April, 2012.
9. The Arts of Sound art and Music. Article by Douglas Kahn.

Tunni struktuur. Tund 1 “Sissejuhatus helikunsti arengusse“

TUNNI ETAPID	AEG	TUNNI OSAD
		Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus
TUNNI ORGANISEERIMINE	2 min	Õpetaja tervitab õpilasi, selgitab tunni eesmärki ja jagab laiali väljatrükitud materjalid. Õpetaja palub ka luua maksimaalselt kolme- ja minimaalselt kaheliikmelised grupid.	Õpilased kuulavad ja aitavad õpetajal (ridade kaupa) jaotada materjali. Õpilased kirjutavad üles ka  maksimaalselt kolmest ja minimaalselt kahest liikmest koosneva grupi nimed, kes esindavad nende gruppi grupitööd.
HÄÄLESTUS	4 min	Õpetaja annab helikunsti akadeemilise definitsiooni ja jätkab, selgitades, et antud fenomen sai kaasaegses kunstis populaarseks 1980-ndail, ent tärkas varem, pioneer John Cage (“Water Walk” kompositsioon) põhimõtteliselt algatas helikunsti kultuuri.	Õpilased kuulavad ja teevad märkmeid.
ÕPPIMINE	35 min	Esimene osa Tunni põhiosa esimeses pooles (15-17 min), tutvustab õpetaja lühidalt helikunsti, selgitab avant-garde’i kunstiliikumiste, näiteks futurismi, ekspressionismi ja sürrealismi helikunsti arengu taustal. Presentatsiooni käigus laiendab õpetaja teemat ka sellega, et kirjeldab, kuidas George Maciunas algatas Fluxuse liikumise (1960-1970-ndail), mis sisaldas “müramuusikat” “Neo-Dada”.   Helikunsti ajaloo ajalooline periood peaks jääma 1920-1970-ndatesse.   Teine osa Teises osas esitleb õpetaja 20. sajandi eri helikunstnike eri töid, samas iga tööd kirjeldades (kompositsiooni kirjeldus): 3-4 minutit iga kompositsiooni tarbeks. Kompositsioonide hulgas peaks õpetaja selgitama vähemalt alljärgnevat: John Cage – “Water Walk”; Arseny Avraamov — Simfoniya gudkov (Гудковая симфония, "Symphony of factory sirens"); Luigi Russolo – Intonarumoris; John Cage 4’33”; Teised kompositsioonid 20. sajandi teise poole varastest aastatest.   Kirjeldus sisaldab: 1. Kompositsiooni aasta ja ajaloolis-kunstiline taust  (millise kaasaegse kunstikoolkonnaga see seostub); 2. Kompositsiooni struktuur  (kuidas on hääl saadud); 3. Kirjelda lühidallt selle kunstilisi funktsioone, näiteks futuristmi või mingeid muid modernseid jooni	Õpilased kuulavad ja teevad märkmeid.
REFLEKSIOON	4 min	Õpetaja selgitab kodust tööd ja vastab küsimustele, kui õpilasel neid on. Õpetaja tuletab õpilastele meelde maksimaalselt kolme liikmega gruppide tegemist grupitööks.	Kui õpilastel on küsimusi koduse ülesande või muude teemade osas, võivad nad neid esitada tunnireflektsiooni jooksul. Peale tundi kirjutavad õpilased eraldi paberilehele üles oma maksimaalselt kolme õpilasega grupi nimed ja annavad selle õpetajale.

Antud tunnikava sisaldab mõlemaid, nii kirjalikke ülesandeid kui grupitööd. Mõlemat tüüpi tööd tuleb valmimise järel õpetajale toimetada sobivat viisi kasutades ja sõltuvalt õpetaja eelistusele, näiteks Google Docs või e-kool.
Kodune töö: kirjutada maksimaalselt 2 A4-suurust lehekülge, mis kirjeldaksid alljärgnevat:

1. Mis on helikunst? Õpilased peaksid esitama oma arusaama, mis peegelduks äsja klassist saadud uusi teadmisi;
2. Milliseid detaile see sisaldab?
3. Kuidas helikunst arenes? Millised kunstiliikumised seda mõjutasid?
4. Helikunsti võtmekunstnikud.

Kirjaliku töö eesmärgiks on pääseda ligi õpilaste teemast arusaamisele. Kirjalik ülesanne on tehtud iga õpilase poolt individuaalselt ja saadetud õpetajale hindamiseks talle sobivatel viisidel (E-Kool, Google Docs jne.).
Grupitöö: Grupis on maksimaalselt 3 ja minimaalselt 2 inimest, õpilased kirjutavad lehekülje (täpsustamata, aga mõistlik suurus, kaasa arvatud fotod või lisad), mis väljendaksid alljärgnevat:
Too näiteid helikunsti komponeerimistest ja kirjelda nende kunstilisi detaile, mis sisaldaksid alljärgnevat (Kompositsioon ei pea kaasama kõiki detaile — mõned kompositsioonid võivad rangelt seonduda ühe kunstiliikumisega):

1. Futuristlikud detailid (metropoli müra, masinad, kubistlik mõju, näiteks katkiste objektide kasutamine tarbimisel ja uuesti kokku panemine abstraktsel moel);
2. Ekspressionistlikud detailid (emotsioonid);
3. Müra sürrealistlikud detailid (ootamatu müra ja muusika kokkupõrge või teised detailid).

Ülalmainitud detailid peavad tuginema näidetel-kompositsioonidel, mida ei kirjeldatud tunnis. Õpilased saavad abiks kasutada Internetti, väljatrükitud materjale ja klassi presentatsiooni  (juhul, kui õpetaja soovib selle avalikuks kasutuseks üles laadida).
Kodutöö vahendid:
Grupitöö vahendid: Internet, väljatrükitud materjalid, klassi presentatsiooni fail (juhul, kui on jagatud)
Hindamiskriteeriumid:

Lävendid Väljundid	5	4	3	2
Õpilane teab See hindamise osa peaks põhinema individuaalsel  kirjalikul ülesandel, seega õpetaja läheneb neile, võttes aluseks õpilase omandatud teadmiste taseme.	Teab väga hästi helikunsti mõistet; helikunsti arengut 20. sajandi kontekstis; teab, kuidas futurism ja modernism mõjutasid helikunsti arengut; on tuttav tunnustatud helikunstnike töödega.	Teab hästi helikunsti mõistet; helikunsti arengut 20. sajandi kontekstis; teab, kuidas futurism ja modernism mõjutasid helikunsti arengut;	Teab rahuldavalt helikunsti mõistet; helikunsti arengut 20. sajandi kontekstis;	Puudulikud teadmised
Õpilane oskab See hindamise osa peaks põhinema grupitööl. Mida täpsemaid valikuid õpilased oma ülesandes teevad, seda kõrgem on lõplik hinne.	kuidas eristada helikunstiteoseid teistest helikunstiliikidest; on võimeline grupis töötama	kuidas eristada helikunstiteoseid teistest helikunstiliikidest; on võimeline grupis töötama	kuidas eristada helikunstiteoseid teistest helikunstiliikidest; on võimeline grupis töötama	Puudulikud oskused