Teema: Helide salvestamine ja miksimine helikunstis
Sihtgrupp: gümnaasiumiklassid
Maht: 2 tundi
Eesmärk: Tutvustada õpilastele heli salvestamist ja miksimist helikunstis. Anda praktilisi kogemusi ja uusi teadmisi salvestamise ja miksimise protsessist ning arendada käepäraste helitöötlustarkvara vahendite abil helide salvestamise ja miksimise oskust.
Õpitulemused ehk väljundid: Tunni lõppedes õpilane:
- teab, mis on heli salvestamine ja miksimine helikunstis; teab, kuidas kasutada heli salvestamise ja miksimise tehnikat, et jõuda sihtrühmani; tunneb heli salvestamise ja miksimise peamisi kontseptsioone ning nende ajaloolist arengut;
- oskab kasutada IKT-d ja käepärast helitöötlemise tarkvara, sealhulgas Audacity, Cubase, Digidesign, ProTools, Logic;
- oskab salvestada ja miksida helikogumites olevaid helisid
- tunneb uusi mõisteid (helide salvestamine, helide miksimine, helikunst, heli);
- oskab praktikas rakendada uusi teadmisi helide salvestamisest ja miksimisest käepärase tarkvara abil.
- oskab kasutada oma intuitsiooni ja rakendada loovust peamiste kompositsioonide loomisel helide töötlemise ja miksimise abil.
Ülesanne: tutvustada gümnaasiumiõpilastele helide salvestamist ja miksimist ajaloolisest ja praktilisest vaatevinklist ning õpetada neid kasutama oma loomingulisi võimeid helide salvestamisel ja miksimisel kaasaegse IKT ja helitöötlemise tarkvara abil.
Põhimõisted: helide salvestamine, helide miksimine, Cassette Underground, Audacity, Steinberg Cubase, Digidesign, ProTools, Logic Pro
Õppematerjalid: PowerPoint presentatsioon, prinditud materjal, eKool, Google Docs, Audacity ja/või muu helitöötlemise tarkvara õpetaja valikul.
Õppemeetodid: suuline presentatsioon, kodutöö, grupitöö, veebipõhine koostöö failide jagamise keskkondades (eKool ja Google Docs).
Kirjandus:
Cox, C. Warner, D. (2004). Audio Culture. Readings in Modern Music. Bloomsbury Academic 2013, originally printed by Continuum International Publishing Group 2004.
Farnell, A. (2010). Designing Sound. The MIT Press 2010.
Gibbs, T. (2007). The Fundamentals of Sonic Art & Sound Design. AVA Publishing SA 2007.
Grzinich, J. (2006). Helikunst? Estonian Quarterly of Art and Visual Culture, June 2006 edition, 65-96.
Izhaki, R. (2007). Mixing Audio: Concepts, Practices and Tools. Focal Press.
Kimizuka, M. (2012). Historical Development of Magnetic Recording and Tape Recorder. National Museum of Nature and Science. Survey Reports on the Systemization of Technologies, Vol. 17, August 2012, 185-275.
Leppik, C. Haaristo, H. Mägi, E. (2017). IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias. PRAXIS, 2017.
Möslang, N. (2004). How Does A Bicycle Light Sound?: Cracked Everyday Electronics. Leonardo Music Journal, 14, p.83.
Kodune töö: Käesoleva tunnikava järgmiseks ja viimaseks tunniks koostavad (salvestavad ja miksivad) õpilased helikogumi, kasutades käepäraseid IKT lahendusi (Audacity vm tunnis kirjeldatud tarkvara). Õpilastel palutakse:
- Laadida alla algne helikogum, mis on üles laetud eKooli või Google Docs’i. Need on väikesed helinäidised, mida saab kopeerida tarkvarasse ja seejärel käepäraste vahenditega miksida. Üks võimalikke kombinatsioone on kasutada värava avanemise heli ja koera haukumist, kusjuures värava hääl annab koerale märku võõra sisenemisest tema õuele.
Alternatiivse variandina salvestada ise mõni heli, kasutades salvestusseadet, näiteks nutitelefoni, mille abil on võimalik salvestada kellahelinat, linnamüra ja loodushääli ning piisava loomingulise fantaasia olemasolul palju muud.
Õpilastele kättesaadava tarkvara (Audacity, Steinberg Cubase, Digidesign, ProTools, Logic Pro) vm IKT vahendite abil üritada miksida helisid, saavutades kunstipärase tulemuse. Eesmärk on rakendada mitte ainult õpilaste teadmisi tarkvara kasutamisest ja erinevate helide miksimisest, vaid arendada ka nende loovust.
Pärast töö valmimist salvestada see mõnes üldlevinud formaadis (.MIDI, .mp3 vm) ja laadida koos tööetappe kajastava kirjaliku refleksiooniga (vt punkt 5.) üles õpetajaga kokku lepitud keskkonda (Google Docs’i või E-Kooli), et kõiki töid oleks õpetajal hiljem võimalik sealtkaudu vaadata. Kogu klassile presenteerimist ei toimu.
Koostada kirjalik refleksioon, mis peaks sisaldama vastuseid järgmistele küsimustele:
1) Kuidas salvestasid helisid? Kirjelda helide kogumist ja kasutamist lühidalt, etappide kaupa.
2) Kuidas miksisid helisid? Kirjelda helide miksimist valitud tarkvaras etappide kaupa.
3) Mida uut õppisid helide salvestamise ja miksimise ülesannete täitmise käigus? (maksimaalselt 1 A4 lk).
Grupitöö: Seda kodust ülesannet võivad õpilased täita individuaalselt või grupikaupa. Grupi suurus sõltub klassi suurusest ja õpetaja eelistustest.
Kodutöö vahendid: Audacity, Steinberg Cubase, Digidesign, ProTools, Logic Pro või muud helide salvestamiseks ja miksimiseks ning üldlevinud formaadis (.MIDI või .mp3) säilitamiseks sobivad IKT vahendid. Samuti võivad õpilased kasutada ülesande täitmiseks õpetaja poolt eelnevalt (nt eKooli) üles laetud valmis helikogumeid, internetis vabavarana saadaolevaid või teha helisalvestisi ise. Õpilased laevad oma tööd üles õpetaja poolt valitud failide jagamise keskkonda (Google Docs’i või E-Kooli).
Grupitöö vahendid: Audacity, Steinberg Cubase, Digidesign, ProTools, Logic Pro või muud helide salvestamiseks ja miksimiseks ning üldlevinud formaadis (.MIDI või .mp3) säilitamiseks sobivad IKT vahendid. Samuti võivad õpilased, antud juhul grupina, kasutada ülesande täitmiseks õpetaja poolt eelnevalt (nt eKooli) üles laetud valmis helikogumeid, internetis vabavarana saadaolevaid või teha helisalvestisi ise. Õpilased laevad oma tööd üles õpetaja poolt valitud failide jagamise keskkonda (Google Docs’i või E-Kooli).
Helide salvestamiseks ja miksimiseks sobivad IKT vahendid:
Audacity;
Digidesign, ProTools;
Steinberg Cubase;
LogicPro;
MAX/MSP (koos lihtsa süntesaatoriga);
Reaktor (filmi helindamiseks);
Absynth (tarkvara sünteesimise ja helide loomise programm);
Reason (kasutajasõbralik vahend heli programmeerimiseks).